Sihtkohad

Kus me aerutame ja matkame.

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on üks Eesti kaunimaid ja seikluslikumaid veeteid, pakkudes mitmekesist loodust, liivakivipaljandeid ja mõnusat voolu, mis sobib suurepäraselt süsta‑ ja packraftimatkadeks. Lõuna‑Eestis looklev jõgi on tuntud oma puhta vee, kärestike ja maaliliste orgude poolest, muutes selle üheks populaarseimaks veematkade sihtkohaks. Ideaalne valik nii algajatele kui ka kogenud matkajatele, kes otsivad elamusterohket ja turvalist veeretke.

Mõõdukas2 lõikuLoe lähemalt →

Jõgevamaa · Eesti · 136 km · Aastaringselt

Põltsamaa jõgi

Põltsamaa jõgi on 136 km pikkune veetee, mis saab alguse Pandivere kõrgustiku allikatest ja voolab läbi nelja maakonna, olles ainulaadne kogu Eestis. Ülemjooksul kulgeb jõgi põldude ja külade vahel, keskosas aga läbi Endla soostiku rabade, madalsoode ja metsade. Nava piirkonnas hargneb jõgi kaheks, moodustades loodusliku Vanajõe ja inimtekkelise Räägu kanali, mis mõjutavad Endla järve veerežiimi. Alamjooksul jõuab Põltsamaa jõgi Viljandimaale, kus ajaloolised paisud, jõesaared ja kunagised tööstusrajatised annavad veeteele eripärase ilme.

Lihtne1 lõikuLoe lähemalt →

Ida-Virumaa · Eesti · 54.5 km · Aastaringselt

Rannapungerja jõgi

Rannapungerja jõgi on lai, sügav ja rahuliku vooluga veetee, mis sobib suurepäraselt algajatele ja perega matkamiseks. Liivased kaldad, kaunid vaated ja turvaline kulgemine teevad sellest ühe Ida‑Virumaa mõnusama süstamatka sihtkoha.

Lihtne2 lõikuLoe lähemalt →

Põhja-Läti · Läti · 95 km · Mai- August

Salaca ehk Salatsi jõgi

Salaca ehk ka Salatsi jõgi – Põhja‑Läti looduslik ja ajalooline veetee

MõõdukasLoe lähemalt →

Jõgevamaa-Tartumaa · Eesti · 125 km · Sõidetav aastaringselt, kui jääd pole

Pedja Jõgi

Pedja jõgi pakub Puurmannist algavat mitmekesist veematka, mis kulgeb läbi karjamaade, metsiku looduse ja kohati lausa džunglilaadse jõeoru. Lühim sõit viib Pedja lõkkekohani, kuid sealt edasi ootab juba pikem ja tõsisem teekond kuni Emajõeni. Tee peal jäävad silma Altmetsa lõkkekoht, hiiglaslikud haavad ja mitmed looduslikud ööbimisvõimalused. Pedja (Pede) ja Emajõe ühinemine on omaette vaatamisväärsus, kus tumedam jõevesi kohtub liivaste kallastega Emajõe heledama veega.

Lihtne1 lõikuLoe lähemalt →

Jõgevamaa · Eesti · 52 km · Märts-Mai

Avijõgi

Avijõgi saab alguse Muuga külas, voolab läbi Avinurme ja Lohusuu ning suubub Peipsi järve, olles 52 km pikk ja 391 km² suuruse valglaalaga jõgi Ida‑Eestis. Jõgi on tuntud oma ajalooliste vesiveskite ja kultuurilise tähtsuse poolest, mida on jäädvustanud ka dekabrist Wilhelm Küchelbecker.

Mõõdukas1 lõikuLoe lähemalt →

Tartumaa · Eesti · 101 km · Aastaringselt

Emajõgi

Emajõgi on Eesti üks olulisemaid jõgesid, mis ühendab Võrtsjärve ja Peipsi ning pakub suurepäraseid võimalusi süstamatkadeks ja kanuumatkadeks. Selle laiad luhad, rahulik vool ja looduslik mitmekesisus teevad Emajõest ühe Eesti huvitavama sihtkoha. Jõgi sobib nii algajatele kui kogenud matkajatele; kuigi vool on rahulik, on Emajõel suurimaks ohuks inimesed ise — pigem küll kihutavad kaatrijuhid ja nende tekitatud lained, mis võivad algajad matkajad nii kanuudes kui süstades ümber ajada.

Mõõdukas1 lõikuLoe lähemalt →

Harjumaa · Eesti · 107 km

Pirita jõgi

Pirita jõgi on ligikaudu 107 kilomeetri pikkune Põhja-Eesti jõgi, mis saab alguse Kõrvemaalt ja suubub Tallinna lahte. Jõgi on tuntud oma vaheldusrikka maastiku poolest, kus rahulikud jõelõigud vahelduvad kiviste kärestike ja kiirema vooluga. Eriti omanäoline on Pirita jõe alamjooks, kus kõrged metsased oruveerud, looduslikud kaldad ja kärestikud pakuvad võimalust kogeda üllatavalt metsikut loodust otse pealinna südames.

MõõdukasLoe lähemalt →

Järvamaa · Eesti · Aastaringselt

Kakerdaja raba

Kakerdaja raba on üks Kõrvemaa tuntumaid ja kaunimaid rabasid, mida iseloomustavad avarad rabamaastikud, arvukad tumedaveelised laukad ja maaliline Kakerdaja järv. Raba eripäraks on astmeline pinnamood, mille tõttu paiknevad laukad kahel erineval kõrgustasandil. Läbi raba kulgev loodusrada pakub võimalust avastada selle ainulaadset loodust ja nautida rabamaastiku vaikust.

LihtneLoe lähemalt →